Ökoloogilise seisundi mõiste
Ökoloogiline
seisund terminina pole väga üheselt mõistetav. Sageli samastatakse see
väljendiga troofsusseisund, mis rangelt võttes on pigem biogeensete elementide
sisaldus. Teinekord on kasutusel termin vee kvaliteet. Kasutatakse ka teisi
sarnaseid väljendeid nagu näiteks ökoloogiline tasakaal. Viimase all
mõistetakse olukorda, kus ökosüsteemi koosseis on stabiliseerunud selliseks,
mil liikide konkurents on minimaalne, koosluse ruumiline struktuur
maksimaalselt liigestunud ja aastane produktsioon ligikaudne võrdne kooslusest
väljalangeva biomassiga (Ökoloogialeksikon). Ökoloogiline seisund (ökosüsteemi
olukord) peaks aga olema selle tasakaalu väljendus. Praktikas aga sageli
kasutatakse seisundi hinnanguks mitmesuguseid näitajate väärtusi samastades
neid seisundiga. Tegelikult on sellises kasutuses tegemist lihtsustusega, kui
mitte ütelda ebatäpsusega. Näiteks kasutatakse sageli biogeenide üleküllust
näitavaid väärtusi samastades sellist olukorda seisundi hinnanguna. Siinkohal
näide Eesti järvedest. Äntu Sinijärv on Väike-Maarja lähedal paiknev väike
veekogu, kus on üldlämmastiku kontsentratsioonid väga kõrged (kuni 5000 mg/m-3;
kui eu- ja hüpertroofsuse piir on 1100 mg/m-3). Tegemist on aga
kristallselge veega, kus on Eesti suurim vee läbipaistvus ja vähetoitelise järve elustik. Sellistel
juhtudel taolised näitajad kajastavad üht või teist ökoloogilise seisundi, tasakaalu, erinevaid aspekte.