Soovitatav kirjandus
Ott,
I.; Kõiv, T. 1999. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Estonian small
lakes: Special features and changes. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskus 128 lk./pp.
Maastik, A. 1984. Veekaitse põllumajanduses. Tallinn: Valgus. 296 lk.
Õpiobjekt "Eesti järvede limnoloogiline tutvustus":
http://limnoloogilinetutvustus.weebly.com/
Maastik, A. 1984. Veekaitse põllumajanduses. Tallinn: Valgus. 296 lk.
Õpiobjekt "Eesti järvede limnoloogiline tutvustus":
http://limnoloogilinetutvustus.weebly.com/
Kasutatud kirjandus
Carlson, R. 1977. A trophic state index for lakes. Limnol. Oceanogr., 22: 361-369.
Chiaudani, G. & G. Premazzi. 1992. Appraisal of the possible methods of combined threat of eutrophication in Community waters. Ing. Amb., 7, 95 pp.
Dillon, P. & F. Rigler. 1975. A simple method for predicting the capacity of a lake development based on lake trophic status. J. Fish. Res. Bd. Can., 31: 1771-1775.
Kõvask, V. & Milius, A. 1982. Lõuna-Eesti järvede fütoplankton. - Eesti NSV järvede nüüdisseisund. Tartu, 75-85
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn. Valgus. 263 lk.
Nygaard, G., 1949. Hydrobiological Studies on some Danish Ponds and Lakes. II: The quotient hypothesis and some little known or new phytoplankton organisms. Kunglige Danske Vidensk, Selskab. 7. 242 pp.
Ott, I. 1987. Pikaajalised fütoplanktoni muutused Eesti järvedes ja nende seosed keskkonnateguritega. Väitekiri bioloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool. 203 lk.
Ott, I. (vastutav täitja). 1994. Eesti väikejärvede muutumine kasvava inimmõju tingimustes. Lõpparuanne. Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu. 199 lk. (Käsikiri EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis).
Ott, I., Kõiv, T., Nõges, P., Kisand, A., Järvalt, A., Kirt, E. 2005. General description of partly meromictic hypertrophic Lake Verevi, its ecological status, changes during the past eight decades and restoration problems. Hydrobiologia, 547, 1 - 20.
Ott, I. & R. Laugaste. 1996. Fütoplanktoni koondindeks Üldistus Eesti väikejärvede kohta Eesti vabariigi Keskkonnaministeeriumi Infoleht 3/96. lk. 7–8.
Shannon, E. & P. Brezonik. 1972. Eutrophication analysis: a multivariate approach. J. Sang. Eng. ASCE, 98: 37-57.
Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus. 1984. A. Loopmann (koostaja). ENSV Teaduste Akadeemia. Tallinna Botaanikaaed. Tallinn. 151 lk.
Uttomark, P. & P. Wall. 1975. Lake classification for water quality management. University of Wisconsin Water Resources Center.
Veepoliitika raamdirektiiv. 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium, 63 lk.
Vighi, M. & G. Chiaudani. 1985. A simple method to estimate lake phosphorus concentrations resulting from natural background loadings. Water Research. 19: 987–991.
Vollenweider, R.A. 1968. Scientific fundamentals of the eutrophication of lakes and flowing waters with particular reference to nitrogen and phosphorus as factor in eutrophication. Tech. Rep. DA. 5/SCI 68. OECD, 250 p.
Vollenweider, R.A. 1976. Advances in defining critical loading levels for phopshorus in eutrophication. Mem. Ist. Ital. Idriobiol., 33: 53-69.
Ökoloogialeksikon. 1992. V. Masing (koostaja). Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 320 lk.
Chiaudani, G. & G. Premazzi. 1992. Appraisal of the possible methods of combined threat of eutrophication in Community waters. Ing. Amb., 7, 95 pp.
Dillon, P. & F. Rigler. 1975. A simple method for predicting the capacity of a lake development based on lake trophic status. J. Fish. Res. Bd. Can., 31: 1771-1775.
Kõvask, V. & Milius, A. 1982. Lõuna-Eesti järvede fütoplankton. - Eesti NSV järvede nüüdisseisund. Tartu, 75-85
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn. Valgus. 263 lk.
Nygaard, G., 1949. Hydrobiological Studies on some Danish Ponds and Lakes. II: The quotient hypothesis and some little known or new phytoplankton organisms. Kunglige Danske Vidensk, Selskab. 7. 242 pp.
Ott, I. 1987. Pikaajalised fütoplanktoni muutused Eesti järvedes ja nende seosed keskkonnateguritega. Väitekiri bioloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool. 203 lk.
Ott, I. (vastutav täitja). 1994. Eesti väikejärvede muutumine kasvava inimmõju tingimustes. Lõpparuanne. Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu. 199 lk. (Käsikiri EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis).
Ott, I., Kõiv, T., Nõges, P., Kisand, A., Järvalt, A., Kirt, E. 2005. General description of partly meromictic hypertrophic Lake Verevi, its ecological status, changes during the past eight decades and restoration problems. Hydrobiologia, 547, 1 - 20.
Ott, I. & R. Laugaste. 1996. Fütoplanktoni koondindeks Üldistus Eesti väikejärvede kohta Eesti vabariigi Keskkonnaministeeriumi Infoleht 3/96. lk. 7–8.
Shannon, E. & P. Brezonik. 1972. Eutrophication analysis: a multivariate approach. J. Sang. Eng. ASCE, 98: 37-57.
Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus. 1984. A. Loopmann (koostaja). ENSV Teaduste Akadeemia. Tallinna Botaanikaaed. Tallinn. 151 lk.
Uttomark, P. & P. Wall. 1975. Lake classification for water quality management. University of Wisconsin Water Resources Center.
Veepoliitika raamdirektiiv. 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium, 63 lk.
Vighi, M. & G. Chiaudani. 1985. A simple method to estimate lake phosphorus concentrations resulting from natural background loadings. Water Research. 19: 987–991.
Vollenweider, R.A. 1968. Scientific fundamentals of the eutrophication of lakes and flowing waters with particular reference to nitrogen and phosphorus as factor in eutrophication. Tech. Rep. DA. 5/SCI 68. OECD, 250 p.
Vollenweider, R.A. 1976. Advances in defining critical loading levels for phopshorus in eutrophication. Mem. Ist. Ital. Idriobiol., 33: 53-69.
Ökoloogialeksikon. 1992. V. Masing (koostaja). Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 320 lk.
Õpiobjektides on kasutatud autorite omapoolseid fotosid (kui pole viidatud teisiti).