Fütoplanktoni koondindeks (FKI)
Fütoplanktoni koondindeks (assembled index, compound quotient) on loodud Taani limnoloogi Gunnar Nygaardi poolt 1949. a. ja originaalvariandis on järgmine:
Nagu näha
valemist on osal taksonitel klassi ja osal seltsi sõnalõpud. Süstemaatikat
muudetakse kogu aeg ja seepärast oleme toonud seletuses eestikeelse vaste ilma
taksonile viitamata.
Sellele algsele valemile lisasid R. Laugaste ja I. Ott (1988; 1996) taksoneid juurde, sest viimaste aastakümnete jooksul on oluliselt kahanenud desmidieede liikide arv ja ka arvukus nii pelagiaalis kui ka litoraalis. Viimane ökotoop on desmidieedele soodsam, kuid sellega oleme vähe tegelenud. Originaalvalemile lisas R. Laugaste murru nimetajasse koldvetikate liikide arvu ja I. Ott lugejasse krüptofüütide liikide arvu.
FKI arvestab taksonite indikaatorlust troofsuse suhtes. Siin mõeldakse troofsust laias tähenduses, mis hõlmab nii biogeenseid tingimusi (N, P) kui ka eutrofeerumisega kaasnevaid nähtusi - vee sestoni hulka, läbipaistvust, värvust, orgaanilise aine kogust, hapniku- ja temperatuurijaotust jpm.
Valemi lugejas on eutroofsuse ja nimetajas oligotroofsuse indikaatorliikide arv:
Sellele algsele valemile lisasid R. Laugaste ja I. Ott (1988; 1996) taksoneid juurde, sest viimaste aastakümnete jooksul on oluliselt kahanenud desmidieede liikide arv ja ka arvukus nii pelagiaalis kui ka litoraalis. Viimane ökotoop on desmidieedele soodsam, kuid sellega oleme vähe tegelenud. Originaalvalemile lisas R. Laugaste murru nimetajasse koldvetikate liikide arvu ja I. Ott lugejasse krüptofüütide liikide arvu.
FKI arvestab taksonite indikaatorlust troofsuse suhtes. Siin mõeldakse troofsust laias tähenduses, mis hõlmab nii biogeenseid tingimusi (N, P) kui ka eutrofeerumisega kaasnevaid nähtusi - vee sestoni hulka, läbipaistvust, värvust, orgaanilise aine kogust, hapniku- ja temperatuurijaotust jpm.
Valemi lugejas on eutroofsuse ja nimetajas oligotroofsuse indikaatorliikide arv:
FKI iseenesest on
üsna pealiskaudne, sest siinkohal on täpselt defineerimata, mida tähendab
konkreetselt troofsus, mida see valem peaks iseloomustama. Seda mõistetakse
üksnes hinnanguliselt ja üldsõnaliselt. Teisest küljest on valemis endas
tegemist nii suurte taksonitega ja igas on väga palju liike, millel kõigil üsna
spetsiifilised ökoloogilised nõuded. Mõne taksoni hulgas on ka liike, mis peaks
tegelikult olema teises indikaatorrühmas. Sellele vaatamata peegeldab indeks
üllatavalt hästi troofsusseisundit. Kinnitust annavad mitmete teiste
ökoloogilise seisundi näitajate dünaamika (üldfosfor, fütoplanktoni biomass,
pH, kloriidide sisaldus). Peab lisama, et meie arvates vastab FKI dünaamika
teadlaste kogemusel baseeruvale ökoloogilise seisundi hinnangule palju
paremini, kui ükskõik milline mõõdetud limnoloogiline üksikparameeter. Nähtavasti
kannab FKI endas võrreldes abiootiliste keskkonnanäitajatega informatsiooni
pikema aja kohta. Samas on kasutuses suhteliselt palju valemi liikmeid (liike),
mis vähendavad juhuslikkust.
Kirjanduses on FKI kohta nimetatud ka kitsendusi. Näiteks G. Premazzi ja G. Chiaudani (1992) nimetavad, et kõiki fütoplanktoni indekseid saab kasutada üksnes planktonvetikate maksimaalse arengu ajal. Meie uuringud ongi enamasti toimunud vegetatsiooniperioodi keskel.
Oluline on lisada siia ka vastav väärtuste klassifikatsioon, mis on tabelis 8.
Tabel 8. Fütoplanktoni koondindeksi väärtuste klassifikatsioon
Kirjanduses on FKI kohta nimetatud ka kitsendusi. Näiteks G. Premazzi ja G. Chiaudani (1992) nimetavad, et kõiki fütoplanktoni indekseid saab kasutada üksnes planktonvetikate maksimaalse arengu ajal. Meie uuringud ongi enamasti toimunud vegetatsiooniperioodi keskel.
Oluline on lisada siia ka vastav väärtuste klassifikatsioon, mis on tabelis 8.
Tabel 8. Fütoplanktoni koondindeksi väärtuste klassifikatsioon